Pankrotiasja algatamine

Praktika on näidanud, et sageli ei tehta vahet võlgade sissenõudmisel pankrotimenetluse ja hagimenetluse vahel. Leitakse, et pankrotimenetluse algatamisel tuleb riigilõivu maksta vähem ja seetõttu on kasulikum esitada võlgniku vastu kohtusse pankrotiavaldus. Tuleb arvestada, et pankrotimenetluse algatamise aluseks on võlgniku maksejõuetus, aga mitte asjaolu, et ta ei ole tähtajaks võlga ära maksnud või keeldub maksmast. Samuti tuleb silmas pidada, et pankrotimenetluse raugemisel asjaolu tõttu, et võlgnikul ei ole vara ega vahendeid ning puuduvad igasugused vara tagasivõitmise võimalused, tuleb pankrotiavalduse esitajal ise maksta kinni ajutise halduri kulud. (Pankrotiseaduse paragrahv 11). Siinjuures juhin tähelepanu ka pankrotiseaduse paragrahvis 15 lg 4 sätestatule – Kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.

Pankrotiavalduse saab esitada ainult nõude osas, mis on selge, see tähendab puudub vaidlus nõude üle. Näiteks laenulepingu järgi summade nõudes, kui puudub vaidlus summade üle ning võlgnik lihtsalt väidab, et raha ei ole. Kui aga tööettevõtja on teinud töö, sageli lohakalt, ebakvaliteetselt ja tähtaegu rikkudes ning tellija ei taha maksta töö eest kogu kokkulepitut summat, siis on väga küsitav tellija vastu pankrotiavalduse esitamine. Antud juhul on tegemist vaidlusega ning vaidlus kuulub lahendamisele hagimenetluse korras.

Pankrotiseaduse paragrahvist 10 lg 2 p 1 tuleneb, et, et enne võlausaldaja (kreeditori) poolt kohtusse pankrotiavalduse esitamist tuleb võlgnikule saata pankrotihoiatus ja kui peale seda 10 päeva möödudes ei ole võlgnik võlga tasunud, võib võlausaldaja esitada pankrotiavalduse kohtusse.

Kuidas käituda, kui olete saanud pankrotihoiatuse?

On kaks teed:

1)    tunnistada võlgnevust ja maksejõuetust või,

2)    vaielda nõudele vastu.

Kui äriühingu (võlgniku) juhatus, nõukogu leiab, et nõue on põhjendatud, vaidlustamiseks puudub alus, ettevõttel puuduvad varad ja rahalised vahendid võlgade tasumiseks, ettevõte on sisuliselt maksejõuetu ning ei ole muud võimalust ettevõtte tegevuse seaduslikuks lõpetamiseks, kui läbi pankrotimenetluse – siis tuleb läkitada pankrotihoiatuse saatjale ka vastavasisuline vastus. Saanud võlgnikult tema maksejõuetust kinnitava vastuse, on võlausaldajal alus esitada pankrotiavaldus kohtusse, muidugi, kui temal peale eelnimetatud vastuse saamist veel on soovi pankrotiavaldus esitada, sest, nagu eespool öeldud, kui pankrotivarast ei jätku kohtukulude, ajutise halduri kulude tasumiseks, tuleb pankrotiavalduse esitajal ka need kulud kinni maksta.

Kui aga äriühingu (võlgniku) juhatus, nõukogu leiab, et ettevõtet ei tohi mitte mingil juhul pankrotti lasta, siis tuleb asuda tegutsema, et pankrotiavaldus kohtusse ei läheks, kuna esitatud pankrotiavaldus võib esile kutsuda teiste võlausaldajate ühinemise pankrotiavaldusega või teiste võlausaldajate nõuete esitamise lühikese perioodi vältel, mis võib tekitada pankrotiolukorra isegi tugeva ettevõtte puhul.

Kuidas eeltoodud olukorras ettevõtet kaitsta pankrotimenetluse algatamise eest?

Saanud pankrotihoiatuse, tuleb kindlasti vastata pankrotihoiatuse saatjale. Ei ole soovitav vastust kirjutada järgnevas mõtlematus formuleeringus – Vabandame maksmisega hilinemise pärast. Me tunnistame oma võlgnevust, kuid ettevõttel on juba pikemat aega rahalisi raskusi. Püüame ära maksta, kui selleks avaneb võimalus.

Saates võlausaldaja pankrotihoiatusele eeltoodud sõnastusega vastuse, on võlgnik ise tunnistanud maksejõuetust, mis aga on pankrotimenetluse algatamise alus. Taolisele vastusele järgneb pankrotiavalduse esitamine kohtusse ja võib olla üsna kindel, et kohus kuulutab võlgniku pankroti välja. Milles on asi? Analüüsime pankrotihoiatusele saadetud vastust.

Võlgnik tunnistas oma võlgnevust. Seega nõue on selge. Võlgnik väitis, et ettevõttel on olnud pikemad aega rahalisi raskusi, ka ei esitanud ta konkreetset maksmise tähtaega. Tähendab, ettevõtte maksejõuetus ei ole ajutine, võla maksmine ei ole kindel ning ainuke lahendus on võlausaldaja jaoks pankrotimenetluse algatamine võlgniku vastu lootusega, et halduril õnnestub midagi võlgniku varast realiseerida, tagasi võita.

Nüüd vaatleme võlgniku poolt antud vastust läbi pankrotiseaduse sätete.

Pankrotiseaduse paragrahv 1 lg 2 – Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnik väitis vastuses, et rahalised raskused esinevad pikemat aega.

Pankrotiseaduse paragrahv 15 lg 2 p 1 sätestab – Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Antud juhul võlgnik tunnistas vastuses selgelt oma võlga.

Arvestades eeltoodud seadusesätteid, oleks otstarbekohasem pankrotihoiatusele vastata, kui esinevad asjaolud, mis annavad aluse vastu vaielda, näiteks, alljärgnevalt:

OÜ BCD “……” …………………… a.

Aadress …………………………………………

Vastus pankrotihoiatusele

Vastuseks Teie pankrotihoiatusele “……”…………………… a teatame järgmist.

AS ABC ei ole maksejõuetu. Meie ettevõttel jätkub piisavalt vara ja rahalisi vahendeid kõigi oma kohustiste nõuetekohaseks täitmiseks. Teie poolt pankrotihoiatuses esitatud nõuet meie ei tunnista järgneva põhjendusega:

Teie kui tööettevõtja poolt lepingu nr 250 alusel teostatud töö oleme Teile tasunud osaliselt, summas 50 000.- krooni maksekorraldusega nr 021 03.09.2005 a; ülejäänut summat 40 000.- krooni keeldume tasumast, kuna töö on teostatud ebakvaliteetselt.

Võlaõigusseaduse paragrahv 646 lg 1 sätestab – Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

Nimetatud paragrahvi lg 5 sätestab – Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku vähendada töö eest ettenähtud tasu 40 000.- krooni võrra ning lugeda meie vahelised eelnimetatud lepingust tulenevad arveldused teostatuks ning vaidlus lõpetatuks või kõrvaldada puudused kahekümne päeva jooksul käesoleva vastuse kuupäevast arvates.

Arvestades eeltoodut, leiame, et Teie nõue ei ole vastuvaidlematult selge, nimetatud nõudes esinevad vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel hagimenetlusse korras kohtus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 3 lg.1 ja pankrotiseaduse paragrahvile 15 lg 2 p 1 Teie pankrotihoiatuses ei ole järgitud pankrotiseaduse eelnimetatud sätteid.

Oma otsusest palume teatada 10 päeva jooksul käesoleva vastuse kuupäevast arvates. Meie ettepanekuga mittenõustumisel oleme sunnitud esitama vastava hagiavalduse kohtusse.

Lugupidamisega

…………………………………………

AS ABC juhatuse liige

***

Eeltoodu kohta tuleb märkida veel järgmist.

Alati ei ole kohtu jaoks piisav, kui võlgnik oma vastuses pankrotiavaldusele ja kohtu korraldaval istungil lihtsalt paljasõnaliselt vaidleb nõudele vastu. Nõude mittetunnistamine peab olema põhjendatud. Seega on vaja võlgniku poolt vastuvaidlemise korral oma vastuväiteid veenvalt, dokumentide abil (näiteks ehitise või kauba kvaliteedi ekspertiisiakt) tõendada, vajadusel esitada võlausaldaja-pankrotihoiatuse saatja vastu hagiavaldus kohtusse tema poolt tekitatud kahju heastamise nõudes, arvestades pankrotiseaduse paragrahv 15 lg 2 p 1 sätteid. Sageli esitatakse võlausaldaja vastu hagiavaldus kohtusse alles siis, kui viimane on juba saatnud pankrotiavalduse võlgniku vastu kohtusse ja kohus on selle menetlusse võtnud. Antud juhul võib kohus tulla järeldusele, et hagiavaldus esitati kohtusse ainult formaal-juriidiliselt, sooviga venitada pankrotiprotsessi ja alusetult hiilida kõrvale pankrotist, viidates sellele, et nõue on hagimenetluse korras vaidlustatud. Sellisel juhul võib kohus mitte arvestada asjaoluga, et nõue on kohtus hagimenetluses vaidlustatud.

Seega tuleb põhjendatud vastuväidete korral hagiavaldus pankrotihoiatuse saatja vastu esitada kohtusse õigeaegselt.

Siinjuures toon ära pankrotiseaduse paragrahvid, mida on vaja teada enne, kui otsustada pankrotiavalduse esitamine:

§ 10.   Võlausaldaja pankrotiavaldus

(1)  Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

(2)  Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:
1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul;
2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;
4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.

(3)  Pankrotiavalduse võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-5 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte.

(4)  Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.

(5)  Kui nõude kohta on jõustunud kohtuotsus või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

(6)  Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju.

§ 11.   Deposiit ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 14.   Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

(1)  Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui:
1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu;
2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust;
3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused.

(2)  Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 15.   Pankrotimenetluse algatamise otsustamine

(1)  Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. Kui pankrotimenetluse algatamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed.

(2)  Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui:
1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust;
2) nõue on pandiga täielikult tagatud;
3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni;
4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud;
5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist;
6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks;
7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.

(3)  Pankrotimenetluse algatamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

(4)  Kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.

Kui pankrott on välja kuulutatud, siis tuleb kõigil võlausaldajatel tegutseda, juhindudes pankrotiseadusest. Samas, ka tsiviilkohtumenetluse seadustik sisaldab sätet, mis reguleerib pankrotimenetlusega seotud hagide esitamist, kohtualluvust pankrotimenetluses. (TsMS paragrahv 82).

§ 82.   Kohtualluvus pankrotimenetluses

(1)  Pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada pankroti väljakuulutanud kohtusse. Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi.

(2)  Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib pankrotihaldur esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi.